Mis on kunsti suund?

Kunsti suund pakub laiapõhjalist ja kaasaegset kunstiharidust, kus teoreetilised teadmised ja praktiline loometöö toetavad teineteist. Õpingute keskmes on visuaalse keele mõistmine, kunstiline eneseväljendus ning oskus kasutada kunsti ühiskondlike ja kultuuriliste küsimuste avamiseks ja mõtestamiseks. Õpe arendab loovust ja kriitilist mõtlemist, andes tugeva aluse individuaalse kunstnikukäekirja kujunemiseks.

Õpingute käigus omandatakse kunstiteooria ja kultuuriloo alused. Praktika hõlmab nii klassikalisi kui ka kaasaegseid meediume – joonistamist, maalimist, skulptuuri, digitaalseid tööriistu ja materjalide kombineerimist. Õpe soodustab eksperimenteerimisjulgust, avastamist ning analüüsi- ja argumenteerimisoskust, võimaldades õpilastel mõista kunsti rolli ühiskonnas ja kultuuridevahelises dialoogis.

Õpingud seovad koolis õpitu reaalse kunstiväljaga läbi projektide, näituste ja praktika. Õpilased arendavad koostööoskusi, eneseanalüüsi ning professionaalse portfoolio loomist, mis valmistab ette edasiseks õpiteeks või karjääriks loomevaldkonnas. Lisaks õpitakse hindama ja kommenteerima enda ja teiste loomingut, mis toetab inimese pidevat arengut ja isikupärast kunstilist identiteeti.

Õpingutes pööratakse tähelepanu ka kunsti seostele teiste loome- ja teadusvaldkondadega ning kestlikule mõtteviisile, julgustades õpilasi vastutustundlikult ja teadlikult looma.

Mida õpitakse?

• Teadmised kunsti- ja kultuuriloost – õpilane avastab, õpib tundma ning süvendab teadlikult ümbritseva kunsti ja ruumi(lahenduste) tajumise mitmesuguseid võimalusi, õpib tundma visuaalkultuuri mitmekesisust ajaloost kaasajani.
• Koostööoskused ja erialane identiteet - õpilane arendab enesejuhtimise oskust ning teadlikku tegutsemist nii iseseisvalt kui meeskonnas, kujundades ja mõtestades oma erialast identiteeti.
• Praktilised kunstitehnikad – õpilane õpib kasutama oma loomingulise väljenduse jaoks sobivaid materjale ja -tehnikaid läbi joonistamise, maalimise, skulptuuri, segatehnikate, digitehnikate, materjalide katsetamise.
• Kaasaegse kunsti praktikad – õpilane arendab oma oskusi läbi digitehnika, interaktiivsete projektide, loomingulise katsetamise, kriitilise analüüsi ja argumenteerimise.
• Professionaalse arengu kujundamise oskus – õpilase professionaalset kujunemist toetavad kogukondlikud projektid, isiklikud projektid, praktikad, portfoolio loomine, koostöö ja eneserefleksioon, oma isikupära ja stiili arendamine.
• Loomeettevõtluse teadmised ja oskused – õpilane saab ülevaate loomevaldkonna ettevõtluse eripärast, oskab väärtustada oma loomingut, ennast esitleda ja turundada, teha koostööd, kavandada ja juhtida loomeprojekti, mõista loometöö majanduslikke ja eetiliste aspekte.

Edasiõppimis­võimalused

Lõpetajad võivad jätkata õpinguid Eestis ja välismaal kõikides kunstikõrgkoolides ning loomevaldkonna erialadel, näiteks Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Eesti Kunstiakadeemias (EKA), Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias ja Balti Filmi- ja Meediakoolis (BFM).

Lisaks on võimalik suunduda kunstiteaduse ja -teooria erialadele kõrgkoolides, humanitaarvaldkonna erialadele või õpetajahariduse programmi, ühendades loomeoskused akadeemilise ja pedagoogilise tasemega.

Töövaldkonnad

Lõpetajad võivad töötada loovates ja kultuurivaldkondades väga erinevates ametites, olles teoste looja kunstnikuna, režissööri, animaatori, illustraatori või kontseptuaalkunstnikuna mänguarenduses, stsenaristina, filmi- ja teatrikunstnikuna, tätoveerijana, kunstiterapeudina või karakteri- ja kontseptuaalkunstnikuna. Nad võivad tegutseda ka kuraatori, kultuurikorraldaja, kunstikriitiku, ajakirjaniku, visuaalkultuuri uurija, kunstiteadlase, antropoloogi, etnograafi või pärandkultuuri hoidja ja uurijana.

Lisaks on lõpetajatel võimalus töötada haridus- ja sotsiaalvaldkonnas õpetaja, noorsootöötaja, sotsiaaltöötaja või haridustehnoloogina, kombineerides loovat ja kultuurilist tausta praktilise tööga erinevates kogukondades.