Teeme tutvust ühe 2025. aasta jõulustipendiumi pälvijaga – Elisabet Rähn
Kes sa oled ja kust sa pärit oled?
Olen Elisabet Rähn. Meeldib öelda, et mu süda on pärit Rootsist Malmöst, keha Jõgevalt ning hing Tartust.
Kuidas leidsid tee Tartu Kunstikooli ja mis eriala sa õpid?
Teadsin ausõna juba noorelt, et tahan mingil viisil kunstiga tegeleda. Mul oli kogu aeg tugev tõmme selle poole kuid pikalt oli sisemine konflikt just teiste arvamuste pärast. Põhikooli lõpus otsustasin siiski, et ei taha niisama koolipingis istuda ja matemaatikat tuupida. Leidsin Kunstikooli ja käisin avatud uste päeval. Koheselt oli kodune ja õige tunne. “Kui sisse ei saa siis suren!” oli mu ainukene mõte. Siin me oleme. Otsustasin asuda õppima dekoraatori erialal, sest mulle meeldib käeline ja füüsiline tegevus.
Mis sulle Kunstikooli puhul kõige enam meeldib?
Armastan Kunstikooli puhul neid võimalusi ja seda ruumi. Siin on nii palju ruumi kasvamiseks nii inimestena, aga ka kunstnikkutena. Meie kui õpilased saame palju kaasa rääkida nii õppimises, üritustes kui ka muus. Meil on vabadus korraldada pidusid ja õpilaste puhketoas tee kõrvale pannkooke teha. See õhkkond on lihtsalt nii teistsugune kui mõne teise kooli oma. Meie inimesed on lihtsalt nii kihvtid ja toetavad ning nende ideed alati inspireerivad.
Milliste kirgede/hobidega sisustad oma aega (mis tõid sulle ka jõulustipendiumi)?
Tegelen natukene kõigega, sest mulle meeldib erinevatest asjadest kinni haarata. Tegelen ürituste korraldamisega ja teen tööd meie õpilasesinduses sekretärina. Meeldib fotograafia, näitustel käimine ja käsitöö. Vahepeal ka natukene luuletan või teen vabatahtlikku tööd. Seon aastas ka paar kimpu.
Mida näed end tulevikus tegemas?
Ma ei ole 100% kindel mida ma tegema hakkan. Olen selline inimene, kes tahaks kõike teha ja kogeda kuigi tean, et see pole võimalik. Olen mõelnud nii sisearhitektuuri, sisustustoote disaini kui ka tekstiili õpingute peale. Vahepeal hakkas aga huvi pakkuma ka selline asi nagu bioanalüütika. Ausalt – pean natukene veel mõtisklema. Maalima ja joonistama jään ma niikuinii.
Mis on sinu üks oluline saavutus õpingute jooksul, mille üle oled kõige uhkem?
Minu jaoks on olnud oluline meie kooli traditsioonide arendamine ning mõnel korral isegi nende loomine. Olen juba praegu näinud suurt edasiliikumist mitmes arengukohas ning loodan, et peale minu lõpetamist see need traditsioonid püsivad. Näiteks kultuuriõhtute pidamine, halloweeni pidu, sõbrapäeva üritus aga ka meie õpilasesindus. See kõik on alles noor ning praegu tunnen, et olen üks nendest, kes loob alust uutele pikaajalistele traditsioonidele. Tunnen uhkust, et saan sellest osa olla.
Mis on kõige õpetlikum mõttetera, mida võtad siit koolist kaasa?
Kõik ei tulegi välja ja kõik ei ole kõikidele ja see on okei. Elu ongi üks suur kogum õppetunde ning kool on see koht, kus on turvaline neid kogeda. Vahepeal on rasked ajad ja ongi keeruline. Oluline on lihtsalt seda märgata ja leida need kellele saad toetuda.
Mis on sinu kolm nõuannet neile, kes soovivad siia õppima tulla?
- Haara kinni nendest võimalustest, mis sulle pakutakse. Need õppetunnid ja see sisend, mida sa sealt saad on kuldaväärt.
- Kõikidele ei peagi su tööd meeldima, aga sa pead aru saama, mis on konstruktiivne kriitika. Kõike ei pea südamesse võtma – mõned asjad on päriselt su enda arenguks ja parandamiseks.
- Hoia ennast igatepidi. Toida nii oma südant, hinge kui ka keha. Oled praegu veel noor ja see on päriselt nii oluline aeg. Õpi elu väärtustama ja nautima. Otsi ilusaid asju oma silmade jaoks, karju kaasa lauludele ja armasta varvastest pealaeni.
