Intervjuu jõulustipendium 2019 võitja Heiko Pajuga 13. января
Juba mitmendat aastat on Tartu Kunstikoolis leidnud aset jõululoos, mille tulust tuleb kokku jõulustipendium, mis läheb ühele tublile ja aktiivsele kunstikooli õpilasele. Tänu vahvatele inimestele ja koostööpartneritele, kes ostsid jõululoosi pileteid ja/või panustasid loosikasti, tuli jõulustipendiumi suuruseks 550 eurot, mille sai endale 3D kunstnik-kujundaja eriala õpilane Heiko Paju.
Tegime Heikoga intervjuu, kus ta räägib oma koolivalikust, motivatsiooni leidmisest ja paljust muustki.
Kes sa oled ja kust sa pärit oled? Olen Heiko ja pärit Tartu külje alt Puhtaleiva külast (see on okei kui sa sellest kuulnud pole haha, keegi pole).
Mis kursusel sa õpid? Õpin hetkel 3D eriala 2. kursusel.
Kuidas leidsid tee Tartu Kunstikooli ning mis sulle selle kooli puhul kõige enam meeldib? Tee kunstikooli leidsin 9. klassis, kui oli aeg hakata vaatama kutsekoolide ja gümnide suunas - et noh, kuhu edasi minna jne. Algne plaan oli muidugi mugav ja lihtne - jätkata Lähte koolis, kus olin juba esimesest klassist saadik õppinud ja lõpetada seal gümnaasium. Kuna plaan oli lihtne ja paigas, siis väga teiste koolide kohta ei viitsind uurida. Igasugune lahtiste uste melu ja katsete tegemine oli pigem klassikaaslaste teema. See ükskõiksus aga loomulikult ei kestnud kaua. Mingil koolipäeval oli meile oma uksed nõus avama Tartu Kunstikool ja meid veeti kõiki sinna ekskursioonile. Algne emotsioon oli muidugi viitsimatus sellest osa võtta, kuid kuna see oli kohustuslik siis mis mul muud üle jäi. Olnud kohale jõudnud, olin esimese 5 minutiga lummatud. Ekskursiooni tegi meile siis Piret ja tema entusiasm, rõõmus meeleolu, kooli positiivne õhkkond ja sõbralikud inimesed veensid mind koheselt, et see kool ja ainult see kool on koht, kus tahan oma õpinguid jätkata. Samal päeval kukkus see unistus ka muidugi koheselt kildudeks. Minu isa arvates polnud tegu tõsiselt võetava ja piisavalt kõrge haridustasemega kooliga, seega sügisel olin sunnitud jätkama Lähtel. Kuna kunstikool oli siiski hinges ja Lähtel ma ennast hästi tundnud, ei üllatanud kooli poolt tulnud väljaviskamise otsus mind üldse. Nimelt olin ma tegelikult kohati õnnelik, sest teadsin, et nüüd on käes minu kunstikooli võimalus. Tegin katsed, sain sisse ja ülejäänu on juba ajalugu. Midagi konkreetset selle kohta, mis mulle selle kooli puhul meeldib ei oska ma kindlasti välja tuua. MA LIHTSALT VÄGA ARMASTAN SEDA KOOLI. Nii lihtne see ongi. Olen igapäev hingeni tänulik, et mul on võimalus õppida miskit, mis mulle meeldib nii imelises keskkonnas.
Mida näed end tulevikus tegemas? Mulle ei meeldi tuleviku üle liiga palju mõelda. Pigem on see just minu jaoks põnevam, kui olen teadmatuses selles osas, mis tulevik toob. Kui keegi oleks mulle 4 aastat tagasi öelnud, et ühel päeval õpin ma Tartu Kunstikooli 3D erialal, oleksin ma tõenäoliselt soovitanud tal mõni pits vähem võtta, aga näed - juhtus midagi, mida ma poleks elult iial osanud oodata ja ma olen südamest õnnelik, et nii läks. Ennast tegelemas näen kindlasti millegagi, mis mulle ja meeldib ja huvi pakub (olgu see siis 3D, muusika või mis iganes), kuid kus, kellega ja millal see juhtub - need on küsimused, millele ei oska ma absoluutselt vastata ja see teebki minu jaoks elu põnevaks ja palju huvitavamaks. Selle asemel, et elada oma mõtetega pidevalt minevikus ja tulevikus, üritan elada päev korraga.
Mis on sinu kõige olulisem saavutus õpingute jooksul, mille üle oled kõige uhkem? Hmmmm... olulisem saavutus. Seda on väga raske öelda. Kindlasti valmistab rõõmu joonistusoskuse väike areng (kooli astudes oli see täielik null), kuid arvan, et kuna olen hetkel alles teisel kursusel siis see saavutus on veel tulekul. Seega arvan, et kõige šokeerivam ja samal ajal suurimat rõõmu valmistavam ongi olnud see jõulustipi saamine. Nagu reaalselt - SEE ON LIHTSALT USKUMATU! Töö või eriala alaselt ei ütleks, et ma veel millegi üle väga uhke saaksin olla, sest suhtun siiski endasse kui amatööri ja õppida on veel väga palju.
Kuidas motiveerid end rohkem töötama ja arenema? Motivatsioon - vot see on miski millega olen tänase päevani pidevas võitluses, kuid see sisemine võitlus on samuti minu jaoks äärmiselt huvitav. Kuna motivatsiooni ja ajaplaneerimisega on olnud mul varasemalt väga palju probleeme ning väga erinevaid kogemusi, siis seetõttu on tegu teemaga, mille kohta olen palju uurinud ning selles valdkonnas ennast harinud. Teen seda tänase päevani pidevalt ning see on päriselt väga palju aidanud. Ilmselge on see, et konkreetse teemaga peavad ja on pidanud kokku puutuma kõik inimesed. Seega on aegade jooksul kogunenud inimeste poolt väga paljusid erinevaid tähelepanekuid, nippe, nõuandeid selles osas, kuidas ennast paremini kontrollida ja tahetud saavutusteni jõuda. Nendelt inimestelt õppimine ja kõnealuse teema uurimine on minu arvates parim ja ainuõige viis kuidas saada paremaks inimeseks. Seega igasugused motivatsiooni videod, artiklid, "mind control" raamatud, TED talkid jne on väga minu thing. Seda seetõttu, et päevi mil ma lihtsalt ei suuda ennast tööle sundida ja olla nii produktiivne nagu sooviksin on rohkem kui võiks ja selle asemel, et lihtsalt hoiduda enda mugavustsooni ja oodata järgmist motivatsiooni lainet, on targem asuda enda kallal tööle ja uurida, mis siis on valesti. Hea asi on see, et sellised mustad perioodid on sageli need, mis pikas plaanis teevad meid tegelikult tugevamaks. Julgen enda kohta kindlalt öelda, et minu suurimad tõusud ja õnnestumised on saanud alguse kõige madalamatest perioodidest. Igasugune valu ja stress on minu arvates väga inimlik ning alati ajutine. Igast kukkumisest tuleb alati tõusta ning üritada tõusta iga korraga kiiremini ja tugevamalt. See pidev enesearendamine võib sind inimesena viia tasemele, kus sa poleks ennast kunagi osanud näha.
Õige pea hakkavad sisseastumised pihta - miks soovitad tulla just siia õppima? No sellele küsimusele on vastus väga lihtne - pole mitte ühtegi põhjust, miks ma ei soovitaks siia õppima tulla. :) Neid põhjusi võikski ausalt loetlema jääda. Suve algul toimunud kahel avatud uste päeval oli mul võimalus kõnelda potensiaalsetele uutele 3Dkatele erialast ja mõlemal korral pärast kõnelemist hakkas hiljem üha rohkem ja rohkem asju meelde tulema selle osas, millistest kooli headest külgedest oleks võinud veel rääkida. Lihtsalt nii palju head ühes koolis. Ulme!
Mis on kõige õpetlikum tähelepanek või mõttetera, mida võtad siit koolist kaasa? Oeh... jälle väga hea küsimus. Arvan, et peale kõikide uute oskuste ja mälestuste võtan ma siit koolist kaasa teadmise, et imed on võimelised juhtuma ja unistused võimelised täituma - see kõik on lihtsalt meie enda kättes. :)
Juba mitmendat aastat on Tartu Kunstikoolis leidnud aset jõululoos, mille tulust tuleb kokku jõulustipendium, mis läheb ühele tublile ja aktiivsele kunstikooli õpilasele. Tänu vahvatele inimestele ja koostööpartneritele, kes ostsid jõululoosi pileteid ja/või panustasid loosikasti, tuli jõulustipendiumi suuruseks 550 eurot, mille sai endale 3D kunstnik-kujundaja eriala õpilane Heiko Paju.
Tegime Heikoga intervjuu, kus ta räägib oma koolivalikust, motivatsiooni leidmisest ja paljust muustki.
Kes sa oled ja kust sa pärit oled? Olen Heiko ja pärit Tartu külje alt Puhtaleiva külast (see on okei kui sa sellest kuulnud pole haha, keegi pole).
Mis kursusel sa õpid? Õpin hetkel 3D eriala 2. kursusel.
Kuidas leidsid tee Tartu Kunstikooli ning mis sulle selle kooli puhul kõige enam meeldib? Tee kunstikooli leidsin 9. klassis, kui oli aeg hakata vaatama kutsekoolide ja gümnide suunas - et noh, kuhu edasi minna jne. Algne plaan oli muidugi mugav ja lihtne - jätkata Lähte koolis, kus olin juba esimesest klassist saadik õppinud ja lõpetada seal gümnaasium. Kuna plaan oli lihtne ja paigas, siis väga teiste koolide kohta ei viitsind uurida. Igasugune lahtiste uste melu ja katsete tegemine oli pigem klassikaaslaste teema. See ükskõiksus aga loomulikult ei kestnud kaua. Mingil koolipäeval oli meile oma uksed nõus avama Tartu Kunstikool ja meid veeti kõiki sinna ekskursioonile. Algne emotsioon oli muidugi viitsimatus sellest osa võtta, kuid kuna see oli kohustuslik siis mis mul muud üle jäi. Olnud kohale jõudnud, olin esimese 5 minutiga lummatud. Ekskursiooni tegi meile siis Piret ja tema entusiasm, rõõmus meeleolu, kooli positiivne õhkkond ja sõbralikud inimesed veensid mind koheselt, et see kool ja ainult see kool on koht, kus tahan oma õpinguid jätkata. Samal päeval kukkus see unistus ka muidugi koheselt kildudeks. Minu isa arvates polnud tegu tõsiselt võetava ja piisavalt kõrge haridustasemega kooliga, seega sügisel olin sunnitud jätkama Lähtel. Kuna kunstikool oli siiski hinges ja Lähtel ma ennast hästi tundnud, ei üllatanud kooli poolt tulnud väljaviskamise otsus mind üldse. Nimelt olin ma tegelikult kohati õnnelik, sest teadsin, et nüüd on käes minu kunstikooli võimalus. Tegin katsed, sain sisse ja ülejäänu on juba ajalugu. Midagi konkreetset selle kohta, mis mulle selle kooli puhul meeldib ei oska ma kindlasti välja tuua. MA LIHTSALT VÄGA ARMASTAN SEDA KOOLI. Nii lihtne see ongi. Olen igapäev hingeni tänulik, et mul on võimalus õppida miskit, mis mulle meeldib nii imelises keskkonnas.
Mida näed end tulevikus tegemas? Mulle ei meeldi tuleviku üle liiga palju mõelda. Pigem on see just minu jaoks põnevam, kui olen teadmatuses selles osas, mis tulevik toob. Kui keegi oleks mulle 4 aastat tagasi öelnud, et ühel päeval õpin ma Tartu Kunstikooli 3D erialal, oleksin ma tõenäoliselt soovitanud tal mõni pits vähem võtta, aga näed - juhtus midagi, mida ma poleks elult iial osanud oodata ja ma olen südamest õnnelik, et nii läks. Ennast tegelemas näen kindlasti millegagi, mis mulle ja meeldib ja huvi pakub (olgu see siis 3D, muusika või mis iganes), kuid kus, kellega ja millal see juhtub - need on küsimused, millele ei oska ma absoluutselt vastata ja see teebki minu jaoks elu põnevaks ja palju huvitavamaks. Selle asemel, et elada oma mõtetega pidevalt minevikus ja tulevikus, üritan elada päev korraga.
Mis on sinu kõige olulisem saavutus õpingute jooksul, mille üle oled kõige uhkem? Hmmmm... olulisem saavutus. Seda on väga raske öelda. Kindlasti valmistab rõõmu joonistusoskuse väike areng (kooli astudes oli see täielik null), kuid arvan, et kuna olen hetkel alles teisel kursusel siis see saavutus on veel tulekul. Seega arvan, et kõige šokeerivam ja samal ajal suurimat rõõmu valmistavam ongi olnud see jõulustipi saamine. Nagu reaalselt - SEE ON LIHTSALT USKUMATU! Töö või eriala alaselt ei ütleks, et ma veel millegi üle väga uhke saaksin olla, sest suhtun siiski endasse kui amatööri ja õppida on veel väga palju.
Kuidas motiveerid end rohkem töötama ja arenema? Motivatsioon - vot see on miski millega olen tänase päevani pidevas võitluses, kuid see sisemine võitlus on samuti minu jaoks äärmiselt huvitav. Kuna motivatsiooni ja ajaplaneerimisega on olnud mul varasemalt väga palju probleeme ning väga erinevaid kogemusi, siis seetõttu on tegu teemaga, mille kohta olen palju uurinud ning selles valdkonnas ennast harinud. Teen seda tänase päevani pidevalt ning see on päriselt väga palju aidanud. Ilmselge on see, et konkreetse teemaga peavad ja on pidanud kokku puutuma kõik inimesed. Seega on aegade jooksul kogunenud inimeste poolt väga paljusid erinevaid tähelepanekuid, nippe, nõuandeid selles osas, kuidas ennast paremini kontrollida ja tahetud saavutusteni jõuda. Nendelt inimestelt õppimine ja kõnealuse teema uurimine on minu arvates parim ja ainuõige viis kuidas saada paremaks inimeseks. Seega igasugused motivatsiooni videod, artiklid, "mind control" raamatud, TED talkid jne on väga minu thing. Seda seetõttu, et päevi mil ma lihtsalt ei suuda ennast tööle sundida ja olla nii produktiivne nagu sooviksin on rohkem kui võiks ja selle asemel, et lihtsalt hoiduda enda mugavustsooni ja oodata järgmist motivatsiooni lainet, on targem asuda enda kallal tööle ja uurida, mis siis on valesti. Hea asi on see, et sellised mustad perioodid on sageli need, mis pikas plaanis teevad meid tegelikult tugevamaks. Julgen enda kohta kindlalt öelda, et minu suurimad tõusud ja õnnestumised on saanud alguse kõige madalamatest perioodidest. Igasugune valu ja stress on minu arvates väga inimlik ning alati ajutine. Igast kukkumisest tuleb alati tõusta ning üritada tõusta iga korraga kiiremini ja tugevamalt. See pidev enesearendamine võib sind inimesena viia tasemele, kus sa poleks ennast kunagi osanud näha.
Õige pea hakkavad sisseastumised pihta - miks soovitad tulla just siia õppima? No sellele küsimusele on vastus väga lihtne - pole mitte ühtegi põhjust, miks ma ei soovitaks siia õppima tulla. :) Neid põhjusi võikski ausalt loetlema jääda. Suve algul toimunud kahel avatud uste päeval oli mul võimalus kõnelda potensiaalsetele uutele 3Dkatele erialast ja mõlemal korral pärast kõnelemist hakkas hiljem üha rohkem ja rohkem asju meelde tulema selle osas, millistest kooli headest külgedest oleks võinud veel rääkida. Lihtsalt nii palju head ühes koolis. Ulme!
Mis on kõige õpetlikum tähelepanek või mõttetera, mida võtad siit koolist kaasa? Oeh... jälle väga hea küsimus. Arvan, et peale kõikide uute oskuste ja mälestuste võtan ma siit koolist kaasa teadmise, et imed on võimelised juhtuma ja unistused võimelised täituma - see kõik on lihtsalt meie enda kättes. :)
