Õppetöö

Praktika


Praktikaid on Tartu Kunstikoolis mitut liiki:

on ettevõttepraktika (9 nädalat õpingute lõpuperioodil),

on vaatluspraktika (õppekäigud, sõidud firmadesse, näitustele, messidele nii Eestis kui mujal),

on välispraktika (õppetöö 2 nädalat kuni 2 kuud meie partnerkoolides väljaspool Eestit),

on maalipraktika (õppetöö maalilaagri vormis 5-10 päeva, enamasti esimese või teise õppeaasta lõpus olenevalt erialast),

on töökohapõhise õppe praktika (2/3 õppe ajast toimub ettevõttes praktilise väljaõppena).

Vaata meie praktikapartnereid SIIT.

 

Ettevõttepraktikaperiood lõpukursuse dekoraatoritel, stilistidel, kujundusgraafikutel ja 3D kujundajatel (KHB ja PHB) on 14. oktoobrist kuni 13. detsembrini 2024. 

12. detsember on dokumentide ja esitluse kokkupanekuks. 13. detsembril 2024 toimub praktikal tehtud tööde ja oma kogemuste esitlemine.

Praktikakohad ja juhendajad peavad olema määratud kaks nädalat enne praktika algust (ca 1. oktoobriks). Praktikapakkumisi saab vaadata FB-s grupis "TK Praktika". Pakkumisi saadetakse õpilaste meililisti.

NB! Üldjuhul maksab KHB-õppija kõikide praktikaliikide puhul transpordi, toitlustamise ja elamise-ööbimise ise. Erisused võivad ette tulla seoses välis- ja siseprojektidega, koostööparneritega ja eritaotlustega.

NB! Üldjuhul maksab PHB-õppimise korral transpordi, ööbimise ja toitlustamise eest kool. Toitlustamine on kuni 20-ne aastastele k.a koolilõuna ulatuses.

 

ETTEVÕTTEPRAKTIKA PROTSESSI KIRJELDUS:

Mida teeb õppija?

Mida teeb koolipoolne juhendaja?

Mida teeb ettevõttepoolne juhendaja?

 

Kõik kolm osapoolt on teadlikud kujundaja töö eripärast ja arvestavad sellega:

/.../ Tööaeg võib olla paindlik või fikseeritud, erandkorras ööd, puhkepäevad ja pühad. Kujundusülesannetel võivad olla lühikesed tähtajad ja kaasneda tööstress. Töö rütm on muutuv (võib olla nii aeglane kui kiire). Töö sisaldab nii loomingulisi kui ka rutiinseid ülesandeid. Töötamine võib toimuda nii sise- kui välitingimustes. Töökeskkond võib ühe ülesande lahendamisel muutuda. Töötamine võib kohati toimuda ohtlikes oludes, nt kõrgustes (dekoraator). Töötamine võib kohati toimuda sundasendis (nt kujundusgraafik päev otsa arvuti taga, dekoraatoril erinevad sundasendid). Töötamisel võib kohati kokku puutuda tervistkahjustavate (sh allergiat tekitavate) faktoritega, mis võivad olla riskiteguriks töötaja tervisele, nt kemikaalid, toksilised ained, tolm, müra, vibratsioon. /.../

Kujundaja, tase 4 kutsestandard

 

 

ÕPPIJA:

Leia endale sobiv praktikategemise võimalus! Tartu Kunstikoolis saab ettevõttepraktikat teha mitut moodi:

  1. Välispraktika
  2. Ettevõttepraktika Eestis: saab minna kooli poolt pakutud ettevõttesse või otsida iseseisvalt tegutsedes endale sobiv asutus, kus on olemas kunstiharidusega juhendaja. Praktikat saab teha ühes või mitmes ettevõttes, kohapeal või kaugtööna, õppekalendris oleval ajal või ka muul ajal (kursus varem, suvel vms).
  3. Võimalus luua oma ettevõte: ettevõtlusmudelit TOY rakendades on võimalik luua väikese meeskonnaga reaalselt tegutsev firma. Päris ettevõte, päris kliendid, päris vastutus.
  4. Ettevõttesse minnakse meeskonnana – tiimipraktika
  5. Kui töötate/töötasite oma erialal ja soovite töökogemust üle kanda, saab seda teha VÕTA-ga Tahvlis

Anna praktikakoordinaator Piretile teada, kui soovid ettevõttepraktikat teha välispraktikana, varasematel kursustel, suvel vms

Ettevõttepraktika ettevalmistus algab koolis praktika infotundides umbes poolteist kuud enne praktikale minekut.

Ettevalmistuse ajal saab suhelda FB-s (grupis "TK Praktika"), meili teel (piret.paluteder@tartukunstikool.ee) või telefoni teel koolipoolse juhendajaga.

Toimumise aeg on kirjas kalenderplaanis kooli kodulehel. Praktikat saab varem ette ära teha, näiteks juba varasemal kursusel või siis hoopis suvel.

Ettevõttepraktikale lubatakse ilma võlgnevusteta õppijad, aga on olnud ka põhjendatud erikokkuleppeid.

Kui õppija on leidnud praktikakoha, sõlmitakse praktikaleping kolme osapoole vahel (õpilane, ettevõte, kool). Kooli dokumendihaldur registreerib lepingu dokumendiregistris ja annab lepingule numbri. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Palun kontrolli üle oma ID-kaart ja et oleks kehtivad PIN1 ja PIN2. Dokumendihaldur saadab lepingulingi meili teel digiallkirjastamiseks kunstikooli direktorile, õppijale ja ettevõtte esindajale.

Individuaalsesse praktikaplaani kirjuta oma oskused ja see, mida tahad praktikal veel juurde õppida või harjutada. Täida praktikaplaan võimalusel enne praktika algust koos ettevõttepoolse juhendajaga. Plaani saab kirja panna oma teoreetilised ja praktilised oskused, mida soovid veel juurde õppida, mida arendada, oma isiklikud eesmärgid, oma isiksuseomadused (tugevused ja nõrkused), mida loodad praktika käigus parandada.

Jaga seda protsessi kirjeldust, mida sa praegu loed, oma ettevõttega, et sealne juhendaja oleks informeeritud, mis ja kuidas toimub.

Praktikal olles täida praktikapäevikut (blogi, vorm, vabas vormis essee, koomiks). Pane kirja oma tööaeg ja –ülesanded vähemalt kord nädalas.

Praktika lõpus koosta aruanne (vorm, vabas vormis neljale küsimusele vastamine). Kirjuta julgelt, mis sobis ja mis oleks võinud olla teisiti.

Praktika lõpus kirjutab ettevõttes olev juhendaja tagasiside ja hinnangu sinu kui praktikandi töö kohta. 

Ettevõttepraktika lõpeb praktika kaitsmisega, kus õppijad esitlevad oma kogemusi. Kaitsmisele kutsutakse õppijad, õpetajad ja ettevõtete esindajad.

Praktikat hindab kokkuvõtvalt koolipoolne juhendaja, kes teeb otsuse ettevõttepoolse juhendaja arvamuse, dokumentatsiooni (laed üles Tahvlisse ise või koolipoolse juhendaja abil) ja praktikaesitluse alusel.

Praktika hinne (arvestatud või mittearvestatud) kantakse Tahvlisse õppetöö päevikusse.

Sooritamata praktika on õppevõlgnevus.

Praktikal olles – kohe, kui tekib mingi probleem – räägi kas ettevõttepoolse juhendaja või koolipoolse juhendajaga.

Suhtu praktikakohta nagu oma tulevasse võimalikku töökohta! Ole õigel ajal kohal! Veel parem, tule veidi varem ja lahku alles siis, kui kohustused täidetud ja tööaeg läbi. Mitte enne. Praktika kestab 8-9 nädalat, 35-40 tundi nädalas ja 6-8 tundi päevas.

Kooli lõpuportfoolios võid kasutada praktikal tehtud töid, kui ettevõte seda lubab. Küsi ka pildistamiseks luba (töökoht, ruumid, kolleegid vms). Töö autoriõigused on sinul, aga ärilised õigused on ettevõttel, sest oled kasutanud nende ruume, tehnikat, kliendibaasi, juhendajat jm.

 

KOOLIPOOLNE JUHENDAJA (praktikate koordinaator Piret, vajadusel ka erialajuhid või erialaõpetajad):

Poolteist kuni kaks kuud enne praktikaperioodi algust (info on kalenderplaanis kooli kodulehel) võta ühendust erinevatele erialadele sobivate ettevõtetega, et teada saada, millised neist on valmis sel perioodil võtma praktikante. Vajadusel otsi uusi partnerettevõtteid.

Ole valmis selleks, et õppijad lähevad ettevõttepraktikale ka varem kui lõpukursusel ning teevad praktikat ka muul ajal kui kalenderplaanis ette nähtud.

Umbes poolteist kuud enne praktika algust võta ühendust õppijatega (FB-s, meililisti või telefoni teel), kes sel perioodil praktikale on minemas. Reeglina on esimesed infotunnid toimunud juba kevadel, sest osad õppijad teevad praktika suvel ette ära.

Tutvusta õpilastele infotundides enne iga eelseisvat praktikaperioodi, kuidas ettevõttepraktika toimub, missugused on selle eriala partnerettevõtted, kes on valmis antud perioodil võtma õpilasi ning kuidas iseseisvalt leida endale sobiv asutus.

Abista õppijat suhtlemisel võimaliku praktikaettevõttega (CV koostamine, telefonivestlus, meilikultuur jne).

Aita (koostöös erialajuhiga või kursusejuhendajaga) õpilasel valida temale sobivaim praktikakoht.

Tutvusta õpilasele praktikadokumente ja nende täitmise korda. Praktikalepingu koostamiseks küsi õppijalt andmed: ettevõtte nimi, aadress, sihtnumber, kes kirjutab alla, kes on juhendaja jne). Lepinguvormi saab saata eelnevaks tutvumiseks ning vajadusel muudatuste tegemiseks ettevõtetesse ja õppijale. Koolipoolse juhendaja poolt vormistatud leping läheb kooli dokumendihaldurile. Dokumendihaldur saadab lepingulingi digiallkirjastamiseks meilidele: direktorile, siis õppijale ja kõige lõpuks ettevõttesse.

Saada teated ja tänud nendele ettevõtetele, kes soovisid, aga kellele ei jätkunud praktikante.

Hoia kogu praktika vältel sidet FB, meili või telefoni teel praktikantidega ja ettevõttepoolsete juhendajatega. Väga vajalik on ettevõtete külastamine. Ettevõtte ja kooli vahelise koostöö initsiatiiv peab tulema kooli poolt. Kogu protsessi kandja on kool ja ettevõte panustab sellesse.

Selgita õppijale, kuidas toimub praktika hindamine/kaitsmine. Kaitsmisel osalevad ka õpetajad ja ettevõtete esindajad.

Hinda kokkuvõtvalt iga õppija praktikat, tehes otsuse ettevõttepoolse juhendaja arvamuse, praktika dokumentatsiooni ja lõppesitluse alusel.

Kanna praktika hinne (arvestatud või mittearvestatud) Tahvlisse õppetöö päevikusse.

Täna praktikapartnereid koostöö eest.

 

ETTEVÕTTEPOOLNE JUHENDAJA:

Kui õpilane või koolipoolne juhendaja on sobiva praktikakoha leidnud ja ettevõte on nõus praktikanti võtma ning teda juhendama, sõlmitakse praktikaleping kolme osapoole vahel (õpilane, ettevõte, kool).

Leping registreeritakse kooli dokumendiregistris ja kooli dokumendihaldur annab lepingule numbri, saadab lepingulingi digiallkirjastamiseks meilidele: kooli direktorile, õpilasele ja ettevõtte esindajale.

Lepingu lisa on individuaalne praktikaplaan, kuhu kirjutatakse õpilase oskused ja see, mida ta soovib praktikal rakendada, veel juurde õppida või harjutada.

Täitke individuaalne praktikaplaan võimalusel koos õpilasega enne praktika algust.

Ettevõttepoolne juhendaja tutvustab ettevõttes õpilasele tema töökohta, kaastöötajaid, ettevõtte töökultuuri, töötamise aega ja tööohutusnõudeid.

Ettevõttepoolne juhendaja tutvub vastava eriala õppekavaga Tartu Kunstikooli kodulehel Õppimine/Õppekavad all.

Ettevõttepoolsele juhendajale kool ettekirjutusi ei tee, sest iga praktikant on erinev, iga töö on erinev ja iga ettevõte on erinev. VT ülesse: kujundaja töö eripära kohe protsessi kirjelduse alguses.  Oluline on õpilast toetada ning innustada, tema jaoks vajadusel olemas olla ning erialaste küsimuste korral abistada.

Ettevõte/juhendaja ise otsustab, milliseid ülesandeid, kui palju, mil määral, mis tingimustel ja millal ta usaldab praktikandile täitmiseks. Praktika on õppija jaoks võimalus rakendada oma oskusi ja teadmisi ning võimalus ka uusi oskusi juurde õppida.

Praktika on õppetöö osa.  Ettevõtte ja praktikandi jaoks on praktika võimalus teha koostööd, aga see ei ole kohustus.

Probleemide ja ka toredate õnnestumiste korral võtke ühendust koolipoolse juhendajaga.
Praktika lõpus annab ettevõttepoolne juhendaja hinnangu õppija töö ning oskuste kohta. Väga oodatud on ettevõttepoolne tagasiside, ettepanekud ja soovitused koolile nii praktika korralduse kui ka õppekava sisu kohta. Tagasiside andmiseks on vorm, aga võib kirjutada ka koolipoolse juhendaja meilile esseena või lihtsa kirjana. 

 

Kutseõppeasutuse seadus Vastu võetud 12.06.2013. a., jõustunud 01.09.2013. a.

  • 30. Praktika Praktika on õppekava osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid. Praktika ja õppekeskkonnas toimuv praktiline töö moodustavad vähemalt poole õppekava mahust ning jagunevad üldjuhul võrdselt. Kool võib põhjendatud juhtudel muuta praktilise töö ja praktika jagunemist. Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikat läbiviiva isiku või asutuse vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava lepinguga, milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes. Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata praktika korraldamisele sisekaitselistel ega sõjaväelistel erialadel. Nimetatud erialadel kehtestatakse praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord asjaomase õppeasutuse õppekorraldust reguleerivates dokumentides. Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise kord Haridus- ja teadusministri määrus nr. 23, vastu võetud 28. 08. 2013

Praktikadokumendid on:

  • praktikajuhend – praktika eesmärke, ülesandeid, juhendamist, hindamist ja tagasisidestamist käsitlev juhend õpilasele ning kooli- ja ettevõttepoolsele praktikajuhendajale;
  • praktikaleping – kutseõppeasutuse seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastav leping õpilase, kooli ja praktikakoha vahel;
  • kooli praktikakorralduse kava – koolis igaks õppeaastaks koostatav kava, milles määratakse kindlaks praktikaperiood; praktikakohad ja -juhendajad täpsustatakse õppeaasta jooksul;
  • õppija individuaalne praktikakava – individuaalset praktika eesmärki, ülesannet, läbitud õpinguid ja praktika õpiväljundeid sisaldav dokument;
  • õppija praktikapäevik (võimalikud ka blogi jt digivahendid) – dokument, mis sisaldab praktikal läbitava õppe sisu ja mahtu, õpikogemuse analüüsi ja hinnangu õppeprotsessile;
  • õppija praktikaaruanne – õppeprotsessi analüüsiks ja hindamiseks koostatud aruanne, mille õpilane esitab praktika kokkuvõtvaks hindamiseks;
  • ettevõttepoolse juhendaja hinnang – juhendaja annab tagasisidet (vorm, essee, intervjuu vms), kas ettevõttes oldi praktikandi tööga rahul. Mis tal eriti hästi välja tuli? Antakse ka soovitusi edaspidiseks.
  • praktika koondaruanne – igal õppeaastal kooli koostatav aruanne praktika tulemuste analüüsimiseks (ettevõtted, ettevõtete ja õppijate tagasiside, rahvusvahelise praktika osakaal jne).

Praktikadokumente, mille säilitustähtajad ei tulene muudest õigusaktidest, säilitatakse viis aastat.

Praktikaid on Tartu Kunstikoolis mitut liiki:

on ettevõttepraktika (9 nädalat õpingute lõpuperioodil),

on vaatluspraktika (õppekäigud, sõidud firmadesse, näitustele, messidele nii Eestis kui mujal),

on välispraktika (õppetöö 2 nädalat kuni 2 kuud meie partnerkoolides väljaspool Eestit),

on maalipraktika (õppetöö maalilaagri vormis 5-10 päeva, enamasti esimese või teise õppeaasta lõpus olenevalt erialast),

on töökohapõhise õppe praktika (2/3 õppe ajast toimub ettevõttes praktilise väljaõppena).

Vaata meie praktikapartnereid SIIT.

 

Ettevõttepraktikaperiood lõpukursuse dekoraatoritel, stilistidel, kujundusgraafikutel ja 3D kujundajatel (KHB ja PHB) on 14. oktoobrist kuni 13. detsembrini 2024. 

12. detsember on dokumentide ja esitluse kokkupanekuks. 13. detsembril 2024 toimub praktikal tehtud tööde ja oma kogemuste esitlemine.

Praktikakohad ja juhendajad peavad olema määratud kaks nädalat enne praktika algust (ca 1. oktoobriks). Praktikapakkumisi saab vaadata FB-s grupis "TK Praktika". Pakkumisi saadetakse õpilaste meililisti.

NB! Üldjuhul maksab KHB-õppija kõikide praktikaliikide puhul transpordi, toitlustamise ja elamise-ööbimise ise. Erisused võivad ette tulla seoses välis- ja siseprojektidega, koostööparneritega ja eritaotlustega.

NB! Üldjuhul maksab PHB-õppimise korral transpordi, ööbimise ja toitlustamise eest kool. Toitlustamine on kuni 20-ne aastastele k.a koolilõuna ulatuses.

 

ETTEVÕTTEPRAKTIKA PROTSESSI KIRJELDUS:

Mida teeb õppija?

Mida teeb koolipoolne juhendaja?

Mida teeb ettevõttepoolne juhendaja?

 

Kõik kolm osapoolt on teadlikud kujundaja töö eripärast ja arvestavad sellega:

/.../ Tööaeg võib olla paindlik või fikseeritud, erandkorras ööd, puhkepäevad ja pühad. Kujundusülesannetel võivad olla lühikesed tähtajad ja kaasneda tööstress. Töö rütm on muutuv (võib olla nii aeglane kui kiire). Töö sisaldab nii loomingulisi kui ka rutiinseid ülesandeid. Töötamine võib toimuda nii sise- kui välitingimustes. Töökeskkond võib ühe ülesande lahendamisel muutuda. Töötamine võib kohati toimuda ohtlikes oludes, nt kõrgustes (dekoraator). Töötamine võib kohati toimuda sundasendis (nt kujundusgraafik päev otsa arvuti taga, dekoraatoril erinevad sundasendid). Töötamisel võib kohati kokku puutuda tervistkahjustavate (sh allergiat tekitavate) faktoritega, mis võivad olla riskiteguriks töötaja tervisele, nt kemikaalid, toksilised ained, tolm, müra, vibratsioon. /.../

Kujundaja, tase 4 kutsestandard

 

 

ÕPPIJA:

Leia endale sobiv praktikategemise võimalus! Tartu Kunstikoolis saab ettevõttepraktikat teha mitut moodi:

  1. Välispraktika
  2. Ettevõttepraktika Eestis: saab minna kooli poolt pakutud ettevõttesse või otsida iseseisvalt tegutsedes endale sobiv asutus, kus on olemas kunstiharidusega juhendaja. Praktikat saab teha ühes või mitmes ettevõttes, kohapeal või kaugtööna, õppekalendris oleval ajal või ka muul ajal (kursus varem, suvel vms).
  3. Võimalus luua oma ettevõte: ettevõtlusmudelit TOY rakendades on võimalik luua väikese meeskonnaga reaalselt tegutsev firma. Päris ettevõte, päris kliendid, päris vastutus.
  4. Ettevõttesse minnakse meeskonnana – tiimipraktika
  5. Kui töötate/töötasite oma erialal ja soovite töökogemust üle kanda, saab seda teha VÕTA-ga Tahvlis

Anna praktikakoordinaator Piretile teada, kui soovid ettevõttepraktikat teha välispraktikana, varasematel kursustel, suvel vms

Ettevõttepraktika ettevalmistus algab koolis praktika infotundides umbes poolteist kuud enne praktikale minekut.

Ettevalmistuse ajal saab suhelda FB-s (grupis "TK Praktika"), meili teel (piret.paluteder@tartukunstikool.ee) või telefoni teel koolipoolse juhendajaga.

Toimumise aeg on kirjas kalenderplaanis kooli kodulehel. Praktikat saab varem ette ära teha, näiteks juba varasemal kursusel või siis hoopis suvel.

Ettevõttepraktikale lubatakse ilma võlgnevusteta õppijad, aga on olnud ka põhjendatud erikokkuleppeid.

Kui õppija on leidnud praktikakoha, sõlmitakse praktikaleping kolme osapoole vahel (õpilane, ettevõte, kool). Kooli dokumendihaldur registreerib lepingu dokumendiregistris ja annab lepingule numbri. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Palun kontrolli üle oma ID-kaart ja et oleks kehtivad PIN1 ja PIN2. Dokumendihaldur saadab lepingulingi meili teel digiallkirjastamiseks kunstikooli direktorile, õppijale ja ettevõtte esindajale.

Individuaalsesse praktikaplaani kirjuta oma oskused ja see, mida tahad praktikal veel juurde õppida või harjutada. Täida praktikaplaan võimalusel enne praktika algust koos ettevõttepoolse juhendajaga. Plaani saab kirja panna oma teoreetilised ja praktilised oskused, mida soovid veel juurde õppida, mida arendada, oma isiklikud eesmärgid, oma isiksuseomadused (tugevused ja nõrkused), mida loodad praktika käigus parandada.

Jaga seda protsessi kirjeldust, mida sa praegu loed, oma ettevõttega, et sealne juhendaja oleks informeeritud, mis ja kuidas toimub.

Praktikal olles täida praktikapäevikut (blogi, vorm, vabas vormis essee, koomiks). Pane kirja oma tööaeg ja –ülesanded vähemalt kord nädalas.

Praktika lõpus koosta aruanne (vorm, vabas vormis neljale küsimusele vastamine). Kirjuta julgelt, mis sobis ja mis oleks võinud olla teisiti.

Praktika lõpus kirjutab ettevõttes olev juhendaja tagasiside ja hinnangu sinu kui praktikandi töö kohta. 

Ettevõttepraktika lõpeb praktika kaitsmisega, kus õppijad esitlevad oma kogemusi. Kaitsmisele kutsutakse õppijad, õpetajad ja ettevõtete esindajad.

Praktikat hindab kokkuvõtvalt koolipoolne juhendaja, kes teeb otsuse ettevõttepoolse juhendaja arvamuse, dokumentatsiooni (laed üles Tahvlisse ise või koolipoolse juhendaja abil) ja praktikaesitluse alusel.

Praktika hinne (arvestatud või mittearvestatud) kantakse Tahvlisse õppetöö päevikusse.

Sooritamata praktika on õppevõlgnevus.

Praktikal olles – kohe, kui tekib mingi probleem – räägi kas ettevõttepoolse juhendaja või koolipoolse juhendajaga.

Suhtu praktikakohta nagu oma tulevasse võimalikku töökohta! Ole õigel ajal kohal! Veel parem, tule veidi varem ja lahku alles siis, kui kohustused täidetud ja tööaeg läbi. Mitte enne. Praktika kestab 8-9 nädalat, 35-40 tundi nädalas ja 6-8 tundi päevas.

Kooli lõpuportfoolios võid kasutada praktikal tehtud töid, kui ettevõte seda lubab. Küsi ka pildistamiseks luba (töökoht, ruumid, kolleegid vms). Töö autoriõigused on sinul, aga ärilised õigused on ettevõttel, sest oled kasutanud nende ruume, tehnikat, kliendibaasi, juhendajat jm.

 

KOOLIPOOLNE JUHENDAJA (praktikate koordinaator Piret, vajadusel ka erialajuhid või erialaõpetajad):

Poolteist kuni kaks kuud enne praktikaperioodi algust (info on kalenderplaanis kooli kodulehel) võta ühendust erinevatele erialadele sobivate ettevõtetega, et teada saada, millised neist on valmis sel perioodil võtma praktikante. Vajadusel otsi uusi partnerettevõtteid.

Ole valmis selleks, et õppijad lähevad ettevõttepraktikale ka varem kui lõpukursusel ning teevad praktikat ka muul ajal kui kalenderplaanis ette nähtud.

Umbes poolteist kuud enne praktika algust võta ühendust õppijatega (FB-s, meililisti või telefoni teel), kes sel perioodil praktikale on minemas. Reeglina on esimesed infotunnid toimunud juba kevadel, sest osad õppijad teevad praktika suvel ette ära.

Tutvusta õpilastele infotundides enne iga eelseisvat praktikaperioodi, kuidas ettevõttepraktika toimub, missugused on selle eriala partnerettevõtted, kes on valmis antud perioodil võtma õpilasi ning kuidas iseseisvalt leida endale sobiv asutus.

Abista õppijat suhtlemisel võimaliku praktikaettevõttega (CV koostamine, telefonivestlus, meilikultuur jne).

Aita (koostöös erialajuhiga või kursusejuhendajaga) õpilasel valida temale sobivaim praktikakoht.

Tutvusta õpilasele praktikadokumente ja nende täitmise korda. Praktikalepingu koostamiseks küsi õppijalt andmed: ettevõtte nimi, aadress, sihtnumber, kes kirjutab alla, kes on juhendaja jne). Lepinguvormi saab saata eelnevaks tutvumiseks ning vajadusel muudatuste tegemiseks ettevõtetesse ja õppijale. Koolipoolse juhendaja poolt vormistatud leping läheb kooli dokumendihaldurile. Dokumendihaldur saadab lepingulingi digiallkirjastamiseks meilidele: direktorile, siis õppijale ja kõige lõpuks ettevõttesse.

Saada teated ja tänud nendele ettevõtetele, kes soovisid, aga kellele ei jätkunud praktikante.

Hoia kogu praktika vältel sidet FB, meili või telefoni teel praktikantidega ja ettevõttepoolsete juhendajatega. Väga vajalik on ettevõtete külastamine. Ettevõtte ja kooli vahelise koostöö initsiatiiv peab tulema kooli poolt. Kogu protsessi kandja on kool ja ettevõte panustab sellesse.

Selgita õppijale, kuidas toimub praktika hindamine/kaitsmine. Kaitsmisel osalevad ka õpetajad ja ettevõtete esindajad.

Hinda kokkuvõtvalt iga õppija praktikat, tehes otsuse ettevõttepoolse juhendaja arvamuse, praktika dokumentatsiooni ja lõppesitluse alusel.

Kanna praktika hinne (arvestatud või mittearvestatud) Tahvlisse õppetöö päevikusse.

Täna praktikapartnereid koostöö eest.

 

ETTEVÕTTEPOOLNE JUHENDAJA:

Kui õpilane või koolipoolne juhendaja on sobiva praktikakoha leidnud ja ettevõte on nõus praktikanti võtma ning teda juhendama, sõlmitakse praktikaleping kolme osapoole vahel (õpilane, ettevõte, kool).

Leping registreeritakse kooli dokumendiregistris ja kooli dokumendihaldur annab lepingule numbri, saadab lepingulingi digiallkirjastamiseks meilidele: kooli direktorile, õpilasele ja ettevõtte esindajale.

Lepingu lisa on individuaalne praktikaplaan, kuhu kirjutatakse õpilase oskused ja see, mida ta soovib praktikal rakendada, veel juurde õppida või harjutada.

Täitke individuaalne praktikaplaan võimalusel koos õpilasega enne praktika algust.

Ettevõttepoolne juhendaja tutvustab ettevõttes õpilasele tema töökohta, kaastöötajaid, ettevõtte töökultuuri, töötamise aega ja tööohutusnõudeid.

Ettevõttepoolne juhendaja tutvub vastava eriala õppekavaga Tartu Kunstikooli kodulehel Õppimine/Õppekavad all.

Ettevõttepoolsele juhendajale kool ettekirjutusi ei tee, sest iga praktikant on erinev, iga töö on erinev ja iga ettevõte on erinev. VT ülesse: kujundaja töö eripära kohe protsessi kirjelduse alguses.  Oluline on õpilast toetada ning innustada, tema jaoks vajadusel olemas olla ning erialaste küsimuste korral abistada.

Ettevõte/juhendaja ise otsustab, milliseid ülesandeid, kui palju, mil määral, mis tingimustel ja millal ta usaldab praktikandile täitmiseks. Praktika on õppija jaoks võimalus rakendada oma oskusi ja teadmisi ning võimalus ka uusi oskusi juurde õppida.

Praktika on õppetöö osa.  Ettevõtte ja praktikandi jaoks on praktika võimalus teha koostööd, aga see ei ole kohustus.

Probleemide ja ka toredate õnnestumiste korral võtke ühendust koolipoolse juhendajaga.
Praktika lõpus annab ettevõttepoolne juhendaja hinnangu õppija töö ning oskuste kohta. Väga oodatud on ettevõttepoolne tagasiside, ettepanekud ja soovitused koolile nii praktika korralduse kui ka õppekava sisu kohta. Tagasiside andmiseks on vorm, aga võib kirjutada ka koolipoolse juhendaja meilile esseena või lihtsa kirjana. 

 

Kutseõppeasutuse seadus Vastu võetud 12.06.2013. a., jõustunud 01.09.2013. a.

  • 30. Praktika Praktika on õppekava osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid. Praktika ja õppekeskkonnas toimuv praktiline töö moodustavad vähemalt poole õppekava mahust ning jagunevad üldjuhul võrdselt. Kool võib põhjendatud juhtudel muuta praktilise töö ja praktika jagunemist. Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikat läbiviiva isiku või asutuse vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava lepinguga, milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes. Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata praktika korraldamisele sisekaitselistel ega sõjaväelistel erialadel. Nimetatud erialadel kehtestatakse praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord asjaomase õppeasutuse õppekorraldust reguleerivates dokumentides. Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise kord Haridus- ja teadusministri määrus nr. 23, vastu võetud 28. 08. 2013

Praktikadokumendid on:

  • praktikajuhend – praktika eesmärke, ülesandeid, juhendamist, hindamist ja tagasisidestamist käsitlev juhend õpilasele ning kooli- ja ettevõttepoolsele praktikajuhendajale;
  • praktikaleping – kutseõppeasutuse seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastav leping õpilase, kooli ja praktikakoha vahel;
  • kooli praktikakorralduse kava – koolis igaks õppeaastaks koostatav kava, milles määratakse kindlaks praktikaperiood; praktikakohad ja -juhendajad täpsustatakse õppeaasta jooksul;
  • õppija individuaalne praktikakava – individuaalset praktika eesmärki, ülesannet, läbitud õpinguid ja praktika õpiväljundeid sisaldav dokument;
  • õppija praktikapäevik (võimalikud ka blogi jt digivahendid) – dokument, mis sisaldab praktikal läbitava õppe sisu ja mahtu, õpikogemuse analüüsi ja hinnangu õppeprotsessile;
  • õppija praktikaaruanne – õppeprotsessi analüüsiks ja hindamiseks koostatud aruanne, mille õpilane esitab praktika kokkuvõtvaks hindamiseks;
  • ettevõttepoolse juhendaja hinnang – juhendaja annab tagasisidet (vorm, essee, intervjuu vms), kas ettevõttes oldi praktikandi tööga rahul. Mis tal eriti hästi välja tuli? Antakse ka soovitusi edaspidiseks.
  • praktika koondaruanne – igal õppeaastal kooli koostatav aruanne praktika tulemuste analüüsimiseks (ettevõtted, ettevõtete ja õppijate tagasiside, rahvusvahelise praktika osakaal jne).

Praktikadokumente, mille säilitustähtajad ei tulene muudest õigusaktidest, säilitatakse viis aastat.