Praktika

Mustri autor: Laura Repp

Tartu Kunstikooli praktikakorralduse kava:

Praktikaid on Tartu Kunstikoolis mitut sorti:

on ettevõttepraktika (7-8 nädalat olenevalt erialast õpingute lõpuperioodil),

on vaatluspraktika (õppekäigud, sõidud firmadesse, näitustele, messidele nii Eestis kui mujal),

on välispraktika (õppetöö 2 nädalat kuni 2 kuud meie partnerkoolides väljaspool Eestit),

on maalipraktika (õppetöö maalilaagri vormis 5-10 päeva, enamasti esimese või teise õppeaasta lõpus olenevalt erialast),

on töökohapõhise õppe praktika (2/3 õppe ajast toimub ettevõttes praktilise väljaõppena).

Ettevõttepraktikaperiood lõpukursuse dekoraatoritel, stilistidel, kujundusgraafikutel ja 3D kujundajatel (KHB ja PHB) on 23. oktoobrist kuni  15. detsembrini 2017. Praktikakohad ja juhendajad peavad olema määratud 16. oktoobriks 2017.

NB! Üldjuhul maksab KHB-õppija kõikide praktikaliikide puhul transpordi, toitlustamise ja elamise-ööbimise ise. Erisused võivad ette tulla seoses välis- ja siseprojektidega, koostööparneritega ja eritaotlustega).

NB! Üldjuhul maksab PHB-õppimise korral transpordi, ööbimise ja toitlustamise eest kool. Toitlustamine on kuni 20-ne aastastele k.a koolilõuna ulatuses.

Kutseõppeasutuse seadus Vastu võetud 12.06.2013. a., jõustunud 01.09.2013. a.

§ 30. Praktika Praktika on õppekava osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid. Praktika ja õppekeskkonnas toimuv praktiline töö moodustavad vähemalt poole õppekava mahust ning jagunevad üldjuhul võrdselt. Kool võib põhjendatud juhtudel muuta praktilise töö ja praktika jagunemist. Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikat läbiviiva isiku või asutuse vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava lepinguga, milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes. Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata praktika korraldamisele sisekaitselistel ega sõjaväelistel erialadel. Nimetatud erialadel kehtestatakse praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord asjaomase õppeasutuse õppekorraldust reguleerivates dokumentides. Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise kord Haridus- ja teadusministri määrus nr. 23, vastu võetud 28. 08. 2013

§ 10. Praktikadokumendid Praktikadokumendid on:

praktikajuhend – praktika eesmärke, ülesandeid, juhendamist, hindamist ja tagasisidestamist käsitlev juhend õpilasele ning kooli- ja ettevõttepoolsele praktikajuhendajale; praktikaleping – kutseõppeasutuse seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastav leping õpilase, kooli ja praktikakoha vahel;

kooli praktikakorralduse kava – koolis igaks õppeaastaks koostatav kava, milles määratakse kindlaks praktikaperioodid; praktikakohad ja -juhendajad täpsustatakse õppeaasta jooksul;

õpilase individuaalne praktikakava – individuaalset praktika eesmärki, ülesannet, läbitud õpinguid ja praktika õpiväljundeid sisaldav dokument;

õpilase praktikapäevik – dokument, mis sisaldab praktikal läbitava õppe sisu ja mahtu, õpikogemuse analüüsi ja praktikakohapoolse juhendaja igapäevast hinnangut õppeprotsessile ja praktika kokkuvõtvat hinnangut;

õpilase praktikaaruanne – õppeprotsessi analüüsiks ja hindamiseks koostatud aruanne, mille õpilane esitab üldjuhul praktika kokkuvõtvaks hindamiseks; praktikaaruandele lisatakse praktikapäevik;

praktika koondaruanne – igal õppeaastal kooli koostatav aruanne praktikakorralduse kava täitmise ja praktika tulemuste analüüsimiseks.

Praktikadokumente, mille säilitustähtajad ei tulene muudest õigusaktidest, säilitatakse viis aastat.

ETTEVÕTTEPRAKTIKA JUHEND – juhend õppijale ning kooli- ja ettevõttepoolsele praktikajuhendajale

Mida teeb õppija?
Mida teeb koolipoolne juhendaja?
Mida teeb ettevõttepoolne juhendaja?

ÕPPIJA:

Leia endale sobiv praktikategemise võimalus! Tartu Kunstikoolis saab ettevõttepraktikat teha kolme moodi:
1.  Välispraktika: Info:
2.  Ettevõttepraktika Eestis: saab minna kooli poolt pakutud ettevõttesse või otsida iseseisvalt tegutsedes endale sobiv asutus, kus on olemas kunstiharidusega juhendaja. Praktikat saab teha ühes või mitmes ettevõttes (eelistatavalt ühes ettevõttes!).
3.  Võimalus luua oma ettevõte: ettevõtlusmudelit TOY rakendades on võimalik luua väikese meeskonnaga reaalselt tegutsev firma. Päris ettevõte! Päris kliendid! Päris vastutus!

Ettevõttepraktika algab koolis praktika infotunnis, suheldes FB-s, meili või telefoni teel koolipoolse juhendajaga umbes poolteist kuud enne praktikale minekut.
Toimumise aeg on kirjas kalenderplaanis kooli kodulehel. Praktikat saab varem ette ära teha, näiteks juba varasemal kursusel või siis hoopis suvel.

Kui praktikakoht on leitud, sõlmitakse praktikaleping kolme osapoole vahel (õpilane, ettevõte, kool). Kooli sekretär registreerib lepingu dokumendiregistris ja annab lepingule numbri. Leping allkirjastatakse eelistatavalt digitaalselt. Palun kontrolli üle oma ID-kaart ja et oleks kehtivad PIN1 ja PIN2. Sekretär saadab lepingud digiallkirjakonteineris allkirjastamiseks kunstikooli direktorile, siis õppijale ja kõige lõpuks ettevõttesse.

Individuaalsesse praktikaplaani kirjuta oma oskused ja see, mida tahad praktikal veel juurde õppida või harjutada. Täida praktikaplaan võimalusel enne praktika algust koos ettevõttepoolse juhendajaga.

Praktikal olles täida praktikapäevikut. Pane kirja oma tööaeg ja –ülesanded vähemalt kord nädalas.

Praktika lõpus täida ära aruanne. Kirjuta julgelt, mis sobis ja mis oleks võinud olla teisiti.

Anna praktika lõpus ettevõttes juhendajale tagasiside leht oma töö ning oskuste hindamiseks ja palu ära täita.

Too/saada kõik dokumendid (individuaalne praktikaplaan, praktika päevik ja aruanne, juhendaja hinnanguleht) praktika lõpus kooli!

Ettevõttepraktika lõpeb seminariga “Räägi oma praktikast!”, kus õppijad esitlevad oma kogemusi. Seminarile kutsutakse õppijad, õpetajad ja ettevõtete esindajad.

Praktikat hindab kokkuvõtvalt koolipoolne juhendaja, kes teeb otsuse ettevõttepoolse juhendaja arvamuse ja praktika dokumentatsiooni alusel.

Praktika hinne (arvestatud või mittearvestatud) kantakse siseveebi õppetöö päevikusse.

Sooritamata praktika on õppevõlgnevus.

Praktikal olles – kohe, kui tekib mingi probleem – räägi kas ettevõttepoolse juhendaja või koolipoolse juhendajaga.

Suhtu praktikakohta nagu oma tulevasse võimalikku töökohta! Ole õigel ajal kohal! Veel parem, tule veidi varem ja lahku alles siis, kui kohustused täidetud ja tööaeg läbi. Mitte enne. Praktika kestab 7 või 8 nädalat. 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas.

Kooli lõpuportfoolios võid kasutada praktikal tehtud töid, kui ettevõte seda lubab. Küsi ka pildistamiseks luba (töökoht, ruumid, kolleegid vms). Töö autoriõigused on sinul, aga ärilised õigused on ettevõttel, sest oled kasutanud nende ruume, tehnikat, kliendibaasi, juhendajat jm.

KOOLIPOOLNE JUHENDAJA:

Poolteist kuni kaks kuud enne praktikaperioodi algust (info on kalenderplaanis kooli kodulehel) võta ühendust erinevatele erialadele sobivate ettevõtetega, et teada saada, millised neist on valmis sel perioodil võtma praktikante. Vajadusel otsi uusi partnerettevõtteid.

Umbes poolteist kuud enne praktika algust võta ühendust õppijatega (FB-s, meili või telefoni teel), kes sel perioodil praktikale on minemas. Õppijate nimekirja saab siseveebist õppetöö päeviku alt.

Tutvusta õpilastele enne iga eelseisvat praktikaperioodi, kuidas ettevõttepraktika toimub, missugused on selle eriala partnerettevõtted, kes on valmis antud perioodil võtma õpilasi ning kuidas iseseisvalt leida endale sobiv asutus.

Abista õppijat suhtlemisel võimaliku praktikaettevõttega (CV koostamine, telefonivestlus, meilikultuur jne).

Aita (koostöös erialajuhiga või kursusejuhendajaga) õpilasel valida temale sobivaim praktikakoht.

Tutvusta õpilasele praktikadokumente ja nende täitmise korda. Koosta praktikalepingud, saada eelnevaks tutvumiseks ning vajadusel muudatuste tegemiseks ettevõtetesse ja õppijale. Kui leping on sobiv, saada need regimiseks kooli sekretärile. Sekretär saadab lepingud digiallkirjakonteineris allkirjastamiseks direktorile, siis õppijale ja kõige lõpuks ettevõttesse.

Saada teated ja tänud nendele ettevõtetele, kes soovisid, aga kellele ei jätkunud praktikante.

Hoia kogu praktika vältel sidet FB, meili või telefoni teel praktikantidega ja ettevõttepoolsete juhendajatega. Väga vajalik on ettevõtete külastamine. Ettevõtte ja kooli vahelise koostöö initsiatiiv peab tulema kooli poolt. Kogu protsessi kandja on kool ja ettevõte panustab sellesse.

Selgita õppijale, kuidas toimub praktika hindamine. Ettevõttepraktika lõpeb seminariga “Räägi oma praktikast!”, kus kõik praktikandid esitlevad oma kogemusi. Seminaril osalevad ka õpetajad ja ettevõtete esindajad.

Hinda kokkuvõtvalt iga õppija praktikat, tehes otsuse ettevõttepoolse juhendaja arvamuse ja praktika dokumentatsiooni alusel.

Kanna praktika hinne (arvestatud või mittearvestatud) siseveebi õppetöö päevikusse.

Täna praktikapartnereid koostöö eest.

 

ETTEVÕTTEPOOLNE JUHENDAJA:

Kui õpilane või koolipoolne juhendaja on sobiva praktikakoha leidnud ja ettevõte on nõus praktikanti võtma ning teda juhendama, sõlmitakse praktikaleping kolme osapoole vahel (õpilane, ettevõte, kool).

Leping registreeritakse kooli dokumendiregistris ja kooli sekretär annab lepingule numbri, saadab selle allkirjastamiseks digikonteineris esmalt kooli direktorile, siis õpilasele ja lõpuks allkirjastamiseks ettevõtte esindajale.

Lepingu lisa on individuaalne praktikaplaan, kuhu kirjutatakse õpilase oskused ja see, mida ta soovib praktikal veel juurde õppida või harjutada.

Täitke individuaalne praktikaplaan võimalusel koos õpilasega enne praktika algust.

Ettevõttepoolne juhendaja tutvustab ettevõttes õpilasele tema töökohta, kaastöötajaid, ettevõtte töökultuuri, töötamise aega ja tööohutusnõudeid.

Ettevõttepoolne juhendaja tutvub vastava eriala õppekavaga Tartu Kunstikooli kodulehel Õppimine/Õppekavad all.

Ettevõttepoolsele juhendajale kool ettekirjutusi ei tee, sest iga praktikant on erinev, iga töö on erinev ja iga ettevõte on erinev. Oluline on õpilast toetada ning innustada, tema jaoks vajadusel olemas olla ning erialaste küsimuste korral abistada.

Ettevõte/juhendaja ise otsustab, milliseid ülesandeid, kui palju, mil määral, mis tingimustel ja millal ta usaldab praktikandile täitmiseks. Praktika on õppija jaoks võimalus rakendada oma oskusi ja teadmisi ning võimalus ka uusi oskusi juurde õppida.

Praktika on õppetöö osa.  Õppekava annab juhendajale ja praktikandile võimaluse teha koostööd, aga see ei ole kohustus.

Probleemide ja ka toredate õnnestumiste korral võtke ühendust koolipoolse juhendajaga.

Praktika lõpus annab õpilane ettevõttepoolsele juhendajale hinnangulehe oma töö ning oskuste hindamiseks. Ettevõttepoolne juhendaja täidab õpilase kohta hinnangulehe ja õpilane toob/saadab selle kooli. Väga oodatud on ettevõttepoolne tagasiside, ettepanekud ja soovitused koolile nii praktika korralduse kui ka õppekava sisu kohta.

Olete oodatud praktika lõpuseminarile “Räägi oma praktikast!”, kus õpilased esitlevad oma praktikakogemusi. Seminarile kutsutakse õpilased, õpetajad ja ettevõtete esindajad.